2023. aastal registreeriti Eestis 6504 abielu. Samal aastal lahutati 2648 abielu, mis on 4% rohkem kui aasta varem.
Perekondadest 55% moodustavad abielus paarid, 27% on aga vabaabielus elavate paaride perekonnad. Kui palju on lahkuminekuid vabaabielus paaride hulgas, see ei ole teada.
Fakt on see, et lahku läinud paare Eestis jagub ning paljudel neist on ühised lapsed. Seega on lapsevanemad ka pärast lahkuminekut “sunnitud” omavahel suhtlema.
Kuidas siis teha seda harmooniliselt ja laste huve silmas pidades, kui enam koos ei saa või ei valita olla?
See on üks küsimustest, millele oleme viimase nelja aasta jooksul vastust otsinud.
Ja arvame, et oleme selle ka leidnud.
Oleme Kai Oja ja Andres Oja. Olime koos 14 aastat, sellest 9 aastat abielus.
Oleme läinud lahku kaks korda. Alates 2020. aastast oleme lahus, kuid kasvatame oma kolme poega ühiselt. Andres on uuesti abielus, Kai on vallaline.
Koos oldud aastate jooksul oleme kogenud truudusetust, üksteisele nn ära panemist, teineteise vihkamist ning oleme takistanud teisel lastega suhtlemist.
Tänaseks on meie omavaheline suhtlus enamjaolt mõnus ja vaba. Peame kinni kokkulepetest, austame teineteist ning saame ühes ruumis viibida ilma teineteisele närvidele käimata.
See on olnud igas mõttes üles-alla teekond. Oleme teineteise piire päris palju katsetanud. Oleme teinud üksteisele haiget. Tänaseks on meil asjad selgeks räägitud ning tunneme, et seda on vaja jagada ka teistega.
Nimelt olime sel suvel viiekesi Hiiumaal puhkamas ning paljud tuttavad ja sõbrad ei saanud aru, kuidas see võimalik on. Sealt sündiski idee teha koos üks veebiseminar, kus me jagame teiega oma teekonda rahumeelse suhteni ka lahus olles.
|
Oleme kokku puutunud väga paljude lahkuläinud paaridega, kus teineteist ei sallita või lausa vihatakse. Ei jõuta ühele nõule laste kasvatamise osas, kasutatakse lapsi ära enda kehtestamisel jne. Sellises olukorras on just lapsed kannatajad.
Tegelikult on lastele võrdselt olulised mõlemad vanemad. Teame oma kogemuse pealt, et saab ka teisiti.Tegelikult on täiesti võimalik oma endist kaaslast austada ja temaga laste kasvatamise osas koostööd teha.
Loomulikult on ideaalne, kui suudate erimeelsused ületada ja kokku jääda. Alati aga ei lähe ideaalselt ja suhe ei toimi enam. |
Internetis otsides ei leidnud me ühtegi kogemuslugu. Sellel teemal kas ei taheta rääkida või on vaen teineteise vastu nii suur, et ei ole midagi rääkida.
Suurem osa infost on psühholoogide ja nõustajate poolt kirja pandud ja see on enamjaolt teooria, kuidas ja mida peaks tegema.
Meie soovime jagada oma kogemust: mis päriselt toimis ja mis mitte.
Meie räägime päris asjadest. Nii toredatest ja positiivsetest kui ka lahkumineku negatiivsetest külgedest.
Ehk aitab see kedagi, kes on lahku minemas või juba ammu lahku läinud, aga ei suuda omavahel normaalselt suhelda. Kannatajaks on tavaliselt lapsed. Kuid see ei pea nii olema, saab ka teisiti.
Räägime teile, kuidas me õppisime teineteist taas austama ning võib öelda, et isegi armastama. Kuidas me vaatamata erimeelsustele anname endast parima, et hästi läbi saada ning koos lapsevanematena edasi minna.
NB! Veebiseminaril jagame oma kogemust. Kindlasti ei taha me tegeleda perelepitusega või kedagi õpetama hakata. Räägime sellest, kuidas on võimalik jääda normaalselt suhtlema ka pärast lahutust ja sealjuures jätkata ühiselt laste kasvatamist.
